Solaride_Tarkvaratiim

6 nippi edukaks tiimitööks Solaride’i tarkvaratiimilt

Vinged tarkvaratiimi poisid Fredy Kohv, Kaarel Reinvars ja Markus Sulg keerasid ühel päeval kuvarid teistpidi ning rääkisid ilma ilustamata oma tiimist ja tegemistest, millega on nad pidanud rinda pistma.

Enne kui kogemuste juurde liigume, saame esmalt tiimiga tuttavaks

Need särasilmsed kutid tegelevad kahe ulmelise projektiga. Üks neist võib muuta kogu autotööstust ning teise metsa minemisel meie ehitatav cruiser lihtsalt ei liigu. Mõlemad on meie ehitatava auto jaoks üliolulised. Seega – no pressure at all. 

Meie kaheksaliikmeline tarkvaratiim on jaotatud kaheks: Team Viljandi ja Team Tartu. 

Tartu meeskond tegeleb kiiruse optimeerimise algoritmiga. Nende arendatav tarkvara suudab energiakulu ette ennustada, võttes arvesse nt pinnast ning aitab seda siis optimeerida. Eriti vajalik on see meie jaoks Austraalias, kus tuleb kindla aja jooksul läbida kindel distants ning akude laadimine pole igal pool võimalik. 

Viljandi tiim tegeleb aga auto juhtajuga, mis meie kontekstis tähendab, et kui gaasi annad, siis tuleb jõud taha.

Nii hästi toimivaid tiime annab ikka tikutulega otsida. Päriselt. Mõlemal tiimil on oma juht ning kõik koos teevad nad tegusid, mis võiksid silmad ette teha ka suurfirmadele. Kuid nende algus ei läinud kohe libedalt ning nüüd jagavad nad enda suuremaid õppetunde.

Peaaegu kogu tarkvaratiim meie Tallinna kontori Mektory ees.
Vasakult: Sander Tammer, Kaarel Vesilind, Siim Ilves, Kristjan Kleimann, Fredy Kohv, Kaarel Reinvars. Maas puhkab jalga tiimi mentor Tiit Liivik.

Sea paika kindel struktuur

Eduka projekti aluseks on hea tiimitöö. Võib öelda, et see on alguses üks keerukamaid, sest tiimisiseste rollide jaotamine ei ole tihti kerge. 

Üsna ruttu said nad aru, et rollide jagamine on esmatähtis, sest see hõlbustab suhtlust ning vähendab vigade tekkimise võimalusi. Nad tõdevad, et just hästi jaotatud rollid on olnud oluliseks osaks nende praeguse edu juures.

Tiimi liige Kaarel Reinvars selgitas, et nad klapivad üksteisega hästi. “Ma ütleks, et ämbritesse astumist on küll olnud, aga neid on üllatavalt vähe,” ütles ta kokkuvõtlikult ebaõnnestumiste kohta. 

Planeeri ja enneta sellega valede otsuste tegemist

Kellelegi reeglina ei meeldi kahe eest töötada, kuid see oli üks  väljakutsetest, millega meie lahedad tarkvara poisid alguses kokku puutusid. 

Selle ennetamiseks hakkasid nad looma plaane, mis hõlmasid endas kvartali ja kuu plaane ning sprinte ehk ühe nädala tegevusi. Kvartali ja kuu plaanid eeldavad protsessi lahti mõtestamist ja nende sõnutsi võib see aidata ära hoida ka valesid valikuid. 

Kasutusele võeti ka tarkvara Jira, kuhu märgitakse ära kõik ülesanded, mida sprintides liikmetele laiali jaotatakse. Enne sprinti toimub ka sprint planning, milles osalevad Viljandi ja Tartu meeskondade juhid koos Kaarliga, kes on üks tarkvaratiimi juhtidest ning planeeritakse järgmised ülesanded, mis nende sõnul aitab ära hoida topelttöö tegemise. Lisaks sellele antakse üksteisele Slackis ülevaade sellest, millega töötati eile ja millega täna ning kui on mingeid probleeme tekkinud, siis tullakse kohe ka appi. 

Mingit mökutamist ei ole – nende poiste puhul on kõik väga konkreetne, sest aeg on kallis.

Räägi inimestega ja ära eelda

Nii mõndagi ämbrit saaks vältida, kui omavahel tööülesandeid ja eesmärke pidevalt läbi arutada – inimesed näevad ju ikka asju erinevate nurkade alt. Sellega tarkvara poisid koodi kirjutamisel alt läksidki. Kujuta ette: sinu ülesanne on ehitada kood miniarvutile ja oh üllatust – hiljem tuleb välja, et seda koodi pole üldse hea mõte kasutada selle kindla riistvara peal. Seega tuleb alustada otsast peale.

Poisid pidasid nõu elektroonikatiimi mentori Tõnu Samueliga, kes on varasemalt töötanud Kuukulguri projektiga. Ta jagas väärtuslikku infot, millist riistvara kasutada. Temalt said nad ka teadmise, et Raspberry Pi-d pole autos mõistlik kasutada, sest see pole väga töökindel. Tulevikus peavad nad nüüd teises programmeerimiskeeles koodi uuesti kirjutama, mis võib tiimiliikme Markus Sule hinnangul koos uue keele õppimise ning konverteerimisega võtta umbes kuu.

Poisid pole sellest aga üldse morjendatud, vaid näevad hoopis võimalust õppida. “See on keel, millega me oleme vähem tutvunud, kuid õnneks on tiim väga õppimishimuline ning seda nähakse hoopis võimalusena, mida saab enda kogemustepagasisse lisada,” selgitas Kaarel Reinvars. 

Muutused on osa arendusprotsessist ning nende sõnutsi on kõik väga altid muutustega kohanduma. Tarkvara ja elektroonika tiimidel on pärast vea avastamist parem suhtlus ning ollakse pidevalt kursis, mida kumbki teeb. Alguses oli nii, et tarkvaratiim töötas üksi ja ei suhelnud väga elektroonikatiimiga. Poiste endi sõnul on mõlemad tiimid tugevalt seotud ning hea kommunikatsioon on ülimalt oluline.

“Move fast and break things”

Tempoka arendusprotsessi käigus juhtub nii mõndagi ning mõni asi, mida algul saab teha kiiresti, võib hoopis vastupidise efekti saavutada ja ajaliselt kalliks maksma minna.

Austraalia mõõduvõtt sellel aastal koroona tõttu füüsiliselt samal kujul ei toimu ning see andis ka meie tarkvara poistele lisatööd. Poisid olid ehitanud programmi Austraalia ilmastikuandmete põhjal, mis tähendab nüüd seda, et nad peavad muutma koodi palju universaalsemaks, et seda saaks kasutada ka teistes väljakutsetes, mis Solaride’i ees ootavad, kasvõi siinsamas, meie armsas Eestis. 

Poiste tempo on kiire ning nad ise soovivad väga kiiresti ehitada ja edasi liikuda. Ebaõnnestumised on nende sõnul osa protsessist. Seda küll otseselt ei soosita, kuid see on kaasmõju, mida nad tunnistavad ja millest õpivad.

Vasakult: Kaarel Reinvars, Kristjan Kleimann ja Fredy Kohv.

Mõtle tegevused korralikult läbi

Kujuta ette tuhandeid ridu koodi, mis tervikuna ei tööta nii nagu ettenähtud. Kust otsast pihta hakata, et see toimima panna?

Tarkvara poisid tõdesid, et algul olid nende koodid segased, kuna igaüks oli erineva taustaga ning kõigil olid omad ideed koodisiseste muutujate nimetamiseks, mille tõttu osad read ei toiminud. Lisaks jooksid sisse ka näpuvead. See tingis selle, et kood polnud järjepidev ning ühtlaselt loetav. 

Selle parandamiseks otsustati minna tagasi nullpunkti ning luua ühised reeglid koodi kirjutamiseks. Poisid lõid nii-öelda legendi, milles seisavad koodi kirjutamise reeglid. Seega, kui kirjutad koodi teistmoodi, siis see tööriist soovitab koheselt õiget viisi. Tulemused ei lasknud ennast kaua oodata – pärast seda oli koodi lugemine kohe lihtsam ning see nägi välja ka ühtsem. 

Kuid sellega nad ei piirdunud. Nad viisid sisse ka code review´d, mis kujutab endast seda, et üks kirjutab koodi ja teine vaatab selle üle enne, kui lõpetatuks loetakse. Lisaks hakkasid nad kirjutama ka automaatseid teste, mis kontrolliksid koodi korrektsust. See on nende sõnul ka üks asi, mida ei rakendata just väga palju.

Naudi tehtud töö vilju

Praeguseks on poisid jõudnud testimisfaasi, kus nad sõidavad ringi meie hea sponsori Elmo Rendi elektriautodega. See ei ole kuskil parklas niisama kummi vilistamine, vaid täiesti seaduslik ja teaduslik tegevus, mille käigus tehakse andmete kogumiseks testsõite.

Näiteks mõned nädalad tagasi sõitsid poisid spetsiaalselt andmete kogumise eesmärgil Tartust Tallinna ja tagasi. Selle teekonna jooksul istus Kaarel Vesilind – kes on Tartu tarkvara tiimijuht – kõrvalistmel ja luges näitusi, mis talle arvutisse kokku jooksid ning siis andis vastavaid juhiseid autojuhile. Selle tegevuse eesmärgiks oli jälgida kiirust ja selle hoidmiseks kuluva energia kogust. Lõpuks võrreldi tulemusi nende prognoosituga.

Seega, kui märkad autos mustade pusadega noormehi, millega kuulutavad, et neil ei ole suva, siis suure tõenäosusega on tegemist meie vingete tarkvara poistega. 

Poisid võitsid ka Prototronis 10 000 euro suuruse toetuse enda idee teostamiseks. 

Palju tööd on veel ees ootamas, kuid selle tiimi puhul on näha, kui ühtehoidvad nad on ning kui ladusalt nende meeskonnatöö kulgeb. 

Kui tahad teada, millega tont teab veel Solaride tegeleb või peab silmitsi seisma, siis jälgi kindlasti meid Instagramis ja Facebookis. Ainult seal jõuab sinuni see, mis blogis eales ilmavalgust ei näe. TikTokis me veel ei ole, kuid kes teab, võib-olla ühel päeval kruiisime oma cruiseriga juba sinu feedis. 

Share this post

Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin

Kas sul on suva?