Ursula-Ainso_Solaride

Baltikumi esimene päikeseauto on sündinud

24. septembril tõmbas Teaduskeskus AHHAA robotkäsi katte pealt Baltikumi esimeselt päikeseautolt. Õhtu oli täis pauku ja tuld, pisaraid ja rõõmu ning uhkust, sest hakkama oli saadud erakordse teoga, mis ei jäänud märkamata ka meedial. Pärast 189 tiimiliikme panuse, 257 787 vahetatud Slacki sõnumi ja kümne erineva disaini järel sai see auto viimaks maailmale ära näidatud.

Jah, see on tõesti nii! Tudengitele omaselt veedeti enne tähtaega nii ööd kui päevad garaažis autot ehitades. Inseneridel käisid ka seekord abis kõik tiimiliikmed, kes vähegi said, isegi kui mõni varasemalt ei teadnud, mis on kruvi ja poldi vahegi. 

Hetked enne avalikustamist

Tik-tak-tik-tak. Aeg tiksus halastamatult ka avalikustamise päeval. Ööl vastu lansseerimist olid Kaspar Kitsing ja Marilin Tumanski — kellest esimene on fundraisingust ning teine logistikast — käinud kell kaks Tööriistamarketis vajalikke polte ja mutreid toomas. Meie superkangelane Toomas Ploom tegi poe eraldi lahti, et auto ehitus ei jääks vahendite puudumise tõttu seisma. 

Viimastel tundidel enne Solaride’i kõige tähtsamat sündmust käis garaažis ikka vilgas töö. Reaalsuses ei olnudki auto AHHAAsse jõudes veel valmis — pidureid ei olnud, ustel polnud hingi ja nii mõndagi veel. Mõte, et auto on pool tundi enne algust kohal, jäigi ainult mõtteks, sest reaalsuses jõudis see saali mõned minutid enne kella 17.00.

Lubatud algus lükkus poole tunni võrra edasi, mis andis külalistele võimaluse alustada networkimisega, nautides head sööki ja jooki. Külaliste kõhtusid täitis hea ja paremaga Pepe’s ja Kolm Tilli

Ootamine kruvis aga pinget veelgi, sest kui midagi väga tahta, näib aeg igavikuna. Ja kõik ootasid, sest isegi osad solariderid ei olnud näinud veel valmis autot.

AHHAA tehnoloogiasaali hiiglaslikud uksed avanevad

Ustest sisse astudes nägid kõik musta katte all hiiglaslikku 5 meetri pikkust, 2 meetri laiust ning 1,2 meetri kõrgust imemasinat. Solaride’i inseneeria projektijuht Mart Erik Kermese sõnul muutus auto kontseptsioon aasta jooksul üle 20 korra. “Auto ehitus aga lükkus kuude võrra edasi nii tarneprobleemide tõttu kui ka seepärast, et me ei osanud protsesse täielikult hinnata,“ selgitas Kermes hiljem. Tema sõnul oli tegemist nii tehnilises kui ka üldises mõttes äärmiselt keeruka väljakutsega. 

Laval tervitas kõiki särasilmne Solaride’i emme ja lõpuboss Kristel Leif, kes on viimasel ajal teinud sama uskumatuid tegusid nagu auto valmimine ise. Leidnud aega kõigi solariderite jaoks, kuulanud ära nende mured ning proovinud alati aidata, vaatamata sellele, et endal on kalendris ajad vahepeal lootusetult täis broneeritud. “Mul on au olnud juhtida seda täiesti pöörast ja unikaalset projekti viimased poolteist aastat ja ma hakkan juba nutma,” tõdes Leif. 

Kristel rääkis, kuidas see kõik sai alguse kahe tudengi initsiatiivist ehitada Eestis midagi sellist, mida varem pole ehitatud ning mille peale professor Alvo Aabloo Tartu ülikoolist oli tulnud välja mõttega ehitada päikeseauto. “Siin Eestis, kus me päikest näeme üsna harva,” sõnas Leif.

Kuid päikese harva nägemine ei peatanud lumepalli, mis mõttega veerema oli läinud. Päikeseauto ehitamisest on saanud tänaseks midagi enamat ning selle tõid välja ka toetajad.

Päikesetüdrukute ja -poiste tiibadesse puhuti heade sõnadega tuult juurde

Toetajad tõid välja, et projektist võidavad paljud, olgu selleks siis väiksemalt kasu neile endile või hoopis ühiskonnale.

Ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister Andres Sutt tõi välja, et kui me suudame kokku panna digi ja inseneeria, siis tuleb ka innovatsioon. “Ja see on täpselt see, mida meil on vaja ühiskonnana ning ma arvan, et see on täpselt see, mida Eesti vajab selleks, et meie oma talendid oleksid siin ja talendid üle maailma sooviksid siia tulla, sest siin on just kõige ägedam paik, kus saab kõige ägedamaid ideid teostada,” sõnas Sutt.

Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts rääkis, kuidas Solaride päikeseauto on justkui sümbol. Sümbol, mis ühest küljest märgib rohelist mõtteviisi ja rohetehnoloogia arendamist, teisalt aga aitab populariseerida inseneriharidust ja panustab laiemalt inseneeria valdkonna arengusse. 

Tartu abilinnapea Raimond Tamm meenutas hetke, kuidas ta kohtus Solaride’i lõpuboss Kristeli ja ühe Solaride’i asutajatest Priit Salumaaga esimest korda. “Me saime kohe aru, et see Solaride on palju-palju rohkem kui päikeseauto ehitamine. Me nägime seda, kuidas noored väärtustavad keskkonnatemaatikat, mismoodi see on oluline, kuidas neil ei olnud suva mis toimub ja kuidas nad soovisid oma tehnoloogiaga maailma muuta. Kuidas kõik see kogemus ja teadmine, mida nad saavad selle päikeseauto ehitamisega, võiks edaspidi kanduda veel palju-palju suurematesse projektidesse, maailma muutvatesse ettevõtmistesse. See oli see potentsiaal, mida me seal taga nägime ja loomulikult oli Tartu linna poolt ainult üks vastus — jah, me toetame teid.“

Magnetic MRO tegevjuht Risto Mäeots sõnas kuldse fraasi, mis võtab imehästi kokku ühe Solaride’i eesmärkidest: “Ujuma ei õpita raamatuid lugedes”. Ta selgitas, kuidas ta oli saanud positiivset tagasisidet Magnetic MRO tippinseneridelt solariderite tehtud töö kohta ning näeb nende kaudu võimalust arendada elektrilennudusse erinevaid tooteid.

Taltechi rektor Tiit Land avaldas arvamust, et Solaride’i puhul on tegemist ühe lähiajaloo kõige suurema koostööprojektiga ülikoolide ja kõrgkoolide vahel. “Kui ülikoolid teeksid samasugust koostööd ka teistel aladel, siis oleks meil ilmselt Eestis viis või kuus või seitse maailma parimat ülikooli.”

Need on kõigest osa headest mõtetest, mida Solaride’i toetajad välja tõid. Millest nad veel rääkisid, vaata lähemalt meie otseülekandest, mida saad nautida üha uuesti!

“Meie tiim ei magagi!”

Pärast suurejoonelisi mõtteid ja häid sõnu Solaride’i suunal, astusid lavale Alice Gorobets ja Mart Erik Kermes, kes on personali- ja inseneeria valdkonnajuhid. Nendega liitus ka Priit Salumaa, kes on üks Solaride’i asutajatest ning äri- ja finantspoole mentor.

Priit: Mart Erik, palju sa maganud oled?
Mart Erik: Eee, täna öösel ei olegi maganud.
Priit: Meie tiim ei magagi!

Alice ja Mart Erik rääkisid, milline on nende lugu Solaride’iga.
Alice nägi ükskord Instagramis pusaloosi reklaami ning hakkas kohe pärast seda Solaride’i Instagrami stalkima. Mõne aja pärast jõudis ta veebilehele välja ning nägi võimalust kandideerida. Alice kahtles, kas temasugust (sic!) võetakse autot ehitama: “…aga siis ma nagu pulli pärast kandideerisin ja siin ma nüüd olen.”

Mart Erik alustas plakatipoisi positsioonilt ning kasvas aja jooksul projektijuhiks — andis sõrme ja Solaride haaras üha enam endasse. Kristel pakkus ühel saunaõhtul Mart Erikule projektijuhi kohta ja sellel hetkel sai ta aru, et just see oli, mida ta tahtis siit projektist saada. 

Priit: “Mis on juhtunud midagi sellist, mida te üldse ei oodanud?”
Alice: “See auto sai valmis”

Alice’i sõnul võidab Eesti sellest projektist enesekindlad inimesed, kes teevad poldil ja kruvil vahet ning näevad endal tulevikku ja teevad uskumatuid asju. Tema arvates oli kunagi päris palju neid, kes tegelikult ei uskunud, et see auto valmis saab. “Eesti saab endale inimesed, kes teevad võimatut ja kes päriselt loovad mingit tulevikku,” sõnas Alice.

Mart Erik soovib, et Solaride’i projektist kasvaksid välja insenerid, kellel on kogemused ning kes pole kõige nürimad pliiatsid. “Kui selliseid uusi inimesi suudaks Eesti inseneeriamaastikule toota, siis see oleks väga õnnestunud,” sõnas ta.

Miks teha asju igavalt kui saab ka ägedalt?!

Kätte oli lõpuks jõudmas hetk, mida kõik olid pingsalt oodanud. Ahhaakad tegid enne veel teadusteatrit, sest mis oleks AHHAAs käik ilma paugu ja tuleta. Kõige lõpuks tõmbas autotööstusest pärit robotkäsi, mis eelnevalt ehitas Saksamaal Volkswageneid, hellalt katte pealt Baltikumi esimeselt päikeseautolt. Robotkäsi oli spetsiaalselt ürituse raames ümber progetud ja sellele robotile võis kindel olla. Kindla liigutusega paljastas see veidi Elroni rongi meenutava imemasina.

Karl-August Tatunts, Novella Uiga ja Tiit Liivik inseneeriast tutvustasid autot lähemalt.

  • Tühikaal umbkaudu 400 kg
  • Kaks Marandi rattasisest elektrimootorit, mis teeb auto koguvõimsuseks 3,6 kW
  • Aku ühes päikeseenergiaga tagab sõiduulatuse 1200 km
  • Auto kulutab 5x vähem energiat maanteel liikudes kui keskmine elektriauto
  • Katus on kaetud 5 m2 ulatuses päikesepaneelidega 
  • Paneelid koosnevad monokristall päikeseelementidest, mille sarnaseid “käsimüügi” korras soetada ei saa

Oleme ääretult tänulikud kogu Solaride kogukonnale, kes on teinud selle hullumeelse seikluse kaasa — võimatu on võimalik, kui su kõrval on inimesed, kellel ei ole suva. See on alles teekonna algus!

Share this post

Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin

Kas sul on suva?