Juri__blogisse

Juri Volodin: jäätisepulgast tehtud propellerist Eesti esimese päikeseautoni

Kust kõik alguse sai

Juri kodus ei jäänud ükski mänguasi terveks – kõik tuli lahti võtta, et aru saada, kuidas miski toimib. Ühel päeval võttis Juri isa ühe katkise mänguasja mootori, kaks juhet, patarei ja jäätisepulga ning kui ta need omavahel ühendas, hakkas mootori küljes olev jäätisepulk pöörlema.

„Need olid kõik mõttetud asjad, mis olid katki, millega ei olnud midagi teha, aga kõik hakkas järsku tööle. See oli minu jaoks midagi võimatut ja minu maailm ei olnud enam samasugune,“ meenutas Juri hetke, kui tema kirg uute asjade loomise vastu tekkis.

Niisama lihtsalt avalduski Juris huvi loodusteaduste vastu, mis on kandnud teda ka terve ülejäänud noore elu. Alates kaheksandast klassist osales Juri lugematutel keemiaolümpiaadidel ja kuna tema koolis ei olnud kõikideks keemia katseteks vajalikku aparatuuri, siis eeskujuliku gümnaasiumiõpilasena, kellel oli suur tahe rohkem teha ja veelgi rohkem õppida, pani ta suure osa sellest ise kokku.

Juri soov oli siduda keemia ka enda tulevikuõpingutega, mistõttu kandideeris ta sellele erialale mitmesse mainekasse Inglismaa ülikooli, kuhu enamusse ka sisse sai, kuid sisetunnet järgides otsustas ta alustada õpinguid hoopis informaatika erialal Tartu Ülikoolis. Pärast esimest aastat suundus ta aga õppima füüsikat, keemiat ja materjaliteadust (FKM) ning praeguseks on ta kolmandal kursusel kirjutamas oma bakalaureuse lõputööd.

Solaride

Tubli suure vennana tahtis Juri 2020. aasta suvel viia oma õe Autovabaduse puiesteel Solaride’i mudel-päikeseautode ehitamise töötuppa ning ehk äratada ka temas väike loodusteaduste pisik.

Töötuppa nad aga ei jõudnud, kuid Solaride’i tegemised jäid Jurile meelde, mistõttu sai temast mõni kuu hiljem üks elektroonikainseneridest, kes aitab ehitada Eesti esimest päikeseautot, millega minnakse Austraaliasse päikeseautode meistrivõistlusele.

„See tundus olevat täpselt selline projekt, mida ma ootasin, et keegi kuskil alustaks. Et saaks reaalselt praktikat ja teadmisi rakendada. Mulle tundus, et peaksin kindlasti proovima, ja et need inimesed, kes seal tegutsevad, on kindlasti väga lahedad, mis on selliste projektide puhul väga oluline,” rõhutas Juri. 

Rääkides Solaride’is vabatahtlikult töötamise kasudest ja motivaatoritest, toob Juri esmalt välja, et tema jaoks ei ole asi saadavas kasus, vaid eesmärk on millegi tegemine, mis paneb sees „lõkke põlema“, koos inimestega, kes näevad seda projekti samuti kui võimalust teha midagi ägedat keskkonnasäästlikuma tuleviku nimel.

„Võrgustik on tähtis igal pool ja mitte ainult kasu saamiseks vaid ka elu nautimiseks. Sul on tore olla inimestega, kellel on samasugused huvid. Ma arvan, et on hästi tore, kui iga inimese sisse jääb see väike laps, kellel ongi huvi selle maailma vastu ja ma ütleks, et sellised tegevused teevad mu sisemist last palju rõõmsamaks. Ma arvan, et see on üks peamistest põhjustest, miks ma sellega üldse alustasin,“ mõtiskles Juri.

Innovaatiline auto kate ja põlevad autod

Viie Solaride’is töötatud kuu jooksul on Juri peamiselt aidanud langetada olulisi otsuseid auto disainimises. Töö Solaride’is sidus Juri ka oma bakalaureusetööga. Nimelt arendab ta sellist katet, mis autole pannes vähendaks selle õhutakistust ja minimeeriks seeläbi ka kütusekulu. Kate kasutab elektrodünaamika ja aerodünaamika efekte, kombineerides neid parima tulemuse saavutamiseks. Juri ülesanne oli teha ka aku soojenemisega seotud arvutused ning vastavalt sellele otsustada, milline oleks parim materjal aku isoleerimiseks ja soojuskiirguse eest kaitsmiseks.

„Kuna me sõidame võistlusel ikkagi kõrbes ja seal on asfalt mingi 65 kraadi, siis tuleb aku väliskeskkonnast isoleerida. Selleks peangi ma otsima sobivaima isolatsioonimaterjali ning mõtlema, kas osta see mujalt või teha need komponendid hoopiski ise,“ ütles Juri.

Lisaks viis Juri läbi auto elektroonika soojenemisega seotud arvutusi, et tuvastada võimalikke ülekuumenemise ohtusid.

„Varasematel aastatel läksid mõned autod täitsa põlema. Ei tahaks, et meie autost ilutulestik saaks, aga ei… iga kogemus on hea kogemus!“ naljatleb Juri, rääkides auto ehitamise ohukohtadest. 

Rääkides Solaride’i lähitulevikust ja ambitsioonidest, lähevad Juri silmad suureks ja suu naerule. Mõeldes, mis tunde tekitab temas see, kui päikeseauto lõpuks liikuma hakkab, tõmbab ta paralleeli selle hetkega, kui nägi isa tehtud propellerit liikumas, kuid nüüd suuremal skaalal. 

Teooria vs praktika

Juri leiab, et Solaride’is töötamine on toetanud tema omandatud teadmisi ning mainib, et sealne praktika on väga ehe ja aitab lahendada päriselulisi probleeme. Seni on suurim väljakutse tema jaoks olnud  mõistmine, et reaalsus kipub teooriast erinema. Ta mainib, et teooriat ja praktikat ei tohiks üksteisest eraldada, sest „teooria seletab praktikat ja praktika seletab teooriaid“.

Siinkohal leiab ta, et Tartu Ülikooli informaatika erialal on ülikooli poolt praktika väga toetatud, kuid FKM-is keskendutakse rohkem teadustööle. Juri toob välja, et tema hinnangul oleks FKM-i eriala populaarsem ja omaks suuremat väärtust, kui TÜ teeks rohkem koostööd selle valdkonna ettevõtetega ja pakuks tudengitele rohkem praktikavõimalusi. Küll aga on tema hinnangul praktika saamise eest igaüks individuaalselt sama palju vastutav, kui seda on ülikool. Ülikooli puhul on Juri jaoks samuti olulisim inimestega tutvumine.

„Ma arvan, et ülikool on justkui inimeste võrgustik. Siit ei saa lihtsalt teadmisi. Teadmisi saab tänapäeval igalt poolt. Need on tutvused, mis ülikoolist tulevad. See on tähtis ülikooli juures,“ ütles Juri lõpetuseks.

Share this post

Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin

Kas sul on suva?