IMG_6942

Kuidas planeerida (päikese)auto ehitamist

Ei juhtu just iga päev, et noored tudengid panevad pead kokku ja ehitavad auto. Mehhaanikatiimi juht Karl August Tatunts räägib täpsemalt, kuidas päikeseautot planeerida, kui peaks tekkima tahe järele proovida.

Millele mõelda auto ehitamisel?

Auto ehitamine algab mudeli planeerimisest. Solaride’i tiim panustas üle poole aasta vältel rohkelt töötunde, et mahuka disainiprotsessi järel arendada välja sobiv mudel, mille järgi autot ehitama hakata. 

“Ei ole kindlaid parameetreid, mille põhjal ehitamist alustada. Lihtsalt tegid midagi valmis, proovisid ja analüüsisid, kas töötab või ei tööta ja niimoodi see läks. Tegimegi iga nädal uue keremudeli, analüüsisime seda ja vaatasime kuidas see välja tuli, otsisime vigu disainis, tegime uue ja uue, kuni jäime praegusele mudelile kindlaks,” kirjeldab Tatunts mudeli planeerimist.

Suurim ja olulisim aspekt auto mudeli kujundamisel on õhutakistuse mõju autole. Ei saa ehitada liiga suurt kere, mis takistaks sujuvat liikumist ja head sõidukiirust, ega ka liiga väikest kere, kuhu vajalik varustus ära ei mahuks. Tuleb teha nii, et kõik hädavajalik ka autosse mahuks. Oleks ju nukker, kui planeerid neljakohalist autot ning hiljem selgub, et tegelikult mahuks tagaistmele kahe inimese asemele umbes poolteist. Kuidas sa lähed autoga testsõidule, kui juhil ei ole kahte inseneri kaasas, kes sõidu ajal testandmeid jälgiksid?

“See tuleb hiljem välja, kui on midagi, millega ei ole arvestanud. Paned kerevälised pinnad paika, arvestad, et kere sisse mahuks tugisüsteem ja raam, mis seda kõike toestab ja turvalisena hoiab. Kõik istmed, juhtmed, kinnitused, kanalid, akud, juhi kontrollseadmed, pedaalid… see list, mis autos peab olema, on päris pikk,” lisab Tatunts.

Kui mudel valmis ja umbes sada (või enam) korda ümber tehtud, läheb päriselt ehitamiseks. Tuleb vaikselt putitada, kuni neljarattaline sõber on ellu ärganud ja saab teha esimesed proovisõidud. 

Kuidas on Solaride’il ehitamine läinud?

Solaride’i tiim otsustas ehitada World Solar Challenge’i jaoks neljakohalise auto, kuigi eraldi võistlusklass on ka ühekohalistele autodele. Ühekohaline auto võib esialgu tunduda kui kergema vastupanu teed minek, kuna tegemist on väiksema autoga ja ei pea mõtlema suurema raami loomisele. See võib aga hiljem osutuda teiste aspektide tõttu kehvemaks valikuks. Näiteks ei tohi ühekohalisele autole paigutada nii palju päikesepaneele, kui suuremale autole. Päikesepaneelid on aga päikeseauto alus! Mida rohkem paneele, seda rohkem saab auto energiat.  

Seepärast ei tasu nurki maha lihvida ja võtta kergemat varianti, vaid kui teha, siis juba korralikult. Neljakohalise auto eeliseks on see, et võrreldes väiksema autoga saab rohkem punkte per inimene, kere ei ole liiga suur ning kaalu ja efektiivsuse mõttes on see samuti kõige mõistlikum.  Lisaks saab suurema auto ehitamisel kaasa lüüa suurem tiim, rohkem inimesi saab panustada oma teadmistega, kes saavad vastutasuks hea kogemuse.

Inseneerias peab olema võimeline ette nägema kõiksuguseid väljakutseid, pisidetailid tuleb juba eos panna omavahel sobituma. Sellegipoolest võib hilisemas disainifaasis selguda, et pedaali asendit ja akupakkide asetust tuleb muuta, et see töötaks muu süsteemiga paremini. Tagasilööke esineb ikka, see on osa inseneeriatööst. Kui tekib midagi, mis vajab lahendamist, siis tuleb lihtsalt sellega tegeleda, kõik tuleb läbi mõelda. Kunagi ei ole ruumi üle, peab välja mõtlema, kuidas efektiivselt kasutada seda väikest ruumi, mis autos on. 

Ettearvamatu teekond

Tatuntsi sõnul ei saagi otseselt valmis olla selliseks asjaks nagu päikeseauto ehitamine. Ei ole ühte suurt asja, mille pärast muretseda, vaid iga viimnegi detail on oluline. Topsihoidja võid teha kasvõi oma lemmikmultikategelase näo järgi, kuid suures plaanis on iga mutter, iga polt kriitilise tähtsusega. Auto ehitamise kohta võiks öelda “üheksa korda planeeri, üks kord paiguta”. 

Kui ootad lihtsat teekonda, siis nullist auto ehitamine ei ole sinu jaoks. See ei ole miski, mis läheb lepase reega, vaid see nõuab sinult kannatust ja vajadusel mitusada korda katsetamist.

Ei piisa sellest, et auto näeks äge välja ning sinu sisemine Tänak tunneks, et “vot sellega annab küll rallitada”, vaid see peab olema funktsionaalne.

Kui eelpool mainitu tundub liiga raske, siis võib kodustes tingimustes piirduda ka papist auto ehitamisega. Või tulge ohutumal ajal pere pesamunadega mõnda Solaride’i töötuppa, kus saab mudel-päikeseauto kokku panna. Jälgi meid sotsiaalmeedias, et olla teadlik, millal saab käed ehitamisest soojaks!

Share this post

Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin

Kas sul on suva?