2022 inseneeria

Inseneeria - tema olemusest ja võimalusest

Selleks, et mõista, mis tööd insenerid teevad ja mis erialaga kaasneb, tuleb aru saada, kes üleüldse on insener. Rahvasuus leviva jutu põhjal on tegemist väga targa inimesega, kes oskab matemaatikat ja kellele meeldib lahendada keerulisi matemaatilisi probleeme, millest paljud arvatavasti aru ei saa.

Kuid kes siiski on insener ning mida on tegelikult (peale armastuse reaalainete vastu) vaja selleks, et ka minust ja sinust saaks insener?

“Olen alati tahtnud teada miks erinevad asjad töötavad just nii nagu nad seda teevad. Mõtle kastist välja ja otsi erinevaid lahendusi keerulisele probleemidele. Tõde on see, et kõige lihtsamad lahendused on need, mida kasutame. Lõpetuseks, üldkasutatud väljend kehtib endiselt, mida rohkem sa tead, seda vähem sa reaalsuses tead.” Ardo Tiits - mehaanikainsener

Kes on insener?

Cambridge Dictionary defineerib inseneri kui inimest, kelle tööks on disainida või ehitada masinaid, mootoreid või erinevaid elektriga seotud vahendeid. Samuti on insenerid vajalikud selleks, et saaksime ehitada teid, raudteesid, sildasid ja kõike muud, ilma milleta me elu enam ette ei kujutaks.

“Oskused, mida omandan on kasulikud erinevates valdkondades. Lisaks saan eriala õppides kindlustunnet, et saan erinevatest probleemidest jagu.” - Ülo Pajutee, mehaanikainsener - kere ja vedrustus

Veebilehelt CareerExplorer, kust on võimalik saada infot erinevate valdkondade ja erialade kohta, saame teada, et insener kasutab oma tööks teadust, tehnoloogiat ja matemaatikat, et lahendada erinevaid probleeme. Insenerid on inimesed, kes kasutavad teadust selleks, et muuta maailma igapäevaelu lihtsamaks, paremaks ja innovaatilisemaks.

Mida eriala endast kujutab?

Inimesed, kelle taskus on paber, mis näitab, et nad on insenerid, töötavad erinevates eluvaldkondades, alustades neist, kes disainivad ja aitavad ehitada pilvelõhkujaid, lõpetades nendega, kes töötavad rakkude makrotasanditel, üritades mõista ja leida erinevaid viise, kuidas erinevaid süsteeme inimese heaks ära kasutada.  

Õppides inseneriks ei pea sa muretsema tööpuuduse pärast – valdkondasid, millel spetsialiseeruda on kümneid ja kümneid. Tööpõld erialal on suur ja lai ning igaüks, kellel vaid huvi on, leiab sealt omale meeldiva.


Kuidas saada inseneriks?

Selleks, et saada inseneriks, tuleb läbida kas ülikool või kutsekool. Kokku on Eestis viis ülikooli, mis hea meelega inseneeriahuvilisi oma ridadesse võtavad. Need koolid on Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tartu Ülikool, Eesti Lennuakadeemia ning Eesti Maaülikool. Samuti on üle Eesti ka erinevaid kutsekoole, kes teatud mahus inseneeriaga seonduvat õpet huvilistele pakuvad. Tuleb olla vaid julge ja eriala proovida, sest kunagi ei tea, milleni võib omandatud haridus viia.

Kuid ainult ülikooli või kutsekooli astumiseks ei piisa, et sinust saaks insener. Suurt rolli omavad ka inimese isikuomadused - näiteks peab inseneril olema rohkelt kannatust, kuna paljud asjad võtavad aega aastaid ning kõik ei pruugi alati esimesel korral õnnestuda. Samuti peab sul inseneriks saamisel olema huvi nii valdkonna kui ka matemaatika vastu.

Miks üldse minna inseneriks õppima?

Inseneeria puu kodulehel on kuus peamist punkti, miks tasub minna inseneriks õppima. Nad on välja toonud, et tegemist on erialaga, mis hõlmab kõiki valdkondasid spordist kosmoseni. Inseneride järele on suur nõudlus, seega töökoha puudumise muret antud valdkonnas ei ole. Olles insener, saad sa olla inimene, kes arendab mistahes valdkondasid paremuse poole, muutes sellega ka maailma. Ka palk on miski, mis motiveerib paljusid just inseneriks õppima. Lisaks saad sa olla oma töös loov ja uuendusmeelne.  

“Tahtsin inseneriks õppida sellepärast, et mul oli suur huvi mehaanika vastu ning soov saada teada, kuidas erinevad asjad töötavad, ning seda kõike selleks, et saaksin tulevikus oma ideed reaalseks teha.” - Aleks Tammela, mehaanika valdkonna tiimijuht.

Rääkides palgast, siis üks inseneeria alaharu, mehaanikainsener, saab kuus palka keskmiselt pea 1600 eurot ning seda juba siis, kui tööd on tehtud alles esimesed aastad. Statistikaamet andmetel on aga näiteks elektriinseneride palganumber hoopis 1700 eurot, naised saavad samaväärse töö eest keskmiselt palka 1400 eurot.

Solaride’i meeskonnas on palju noori, kes on otsustanud inseneriks õppida. Põhjused, miks otsustati valida just see valdkond, on igal inimesel erinevad. Mitmed valisid eriala sellepärast, et neil oli eelnevalt suur huvi mehaanika vastu ning soov teada saada, kuidas erinevad asjad siiski töötavad.

“Minu huvi inseneeria vastu tekkis sellest, et aitasin oma isa, kui ta erinevate asjade kallal tööd tegi. See tekitas minus huvi mõista, kuidas asjad töötavad ja kuidas leida erinevatele probleemidele lahendusi. Samuti pakub suurt naudingut see, kui näed, et asi, mille oled oma kätega loonud töötab laitmatult.” - Nikita Chornyi

Insenerist tegevjuhiks



Inseneriharidus annab laiapõhjalised teadmised ja oskused, mis avavad uksed väga mitmetesse valdkondadesse. On mitmeid näiteid sellest, kuidas inimesed, kes kõrgkoolis on omandanud kraadi inseneerias, teevad mõne aasta pärast hoopis midagi muud - midagi, millel on potentsiaali muuta maailma. Üks selline inimene on Martin Vares – insenerist ettevõtja, kes tänasel päeval on ettevõtte Fractory kaasasutaja ja tegevjuht. Martin on leidnud viisi tööstuses olevaid universaalseid probleeme lahendada innovaatilisel viisil, millest võidavad kõik tootmisprotsesside osapooled. Martin on nüüd koos Fractoryga ulatanud abikäe ka Solaride’i meeskonnale ja asus meiega koostööd tegema.

Fractory viib veebipõhisel platvormil kokku insenerid ja tootmisvõimekuse. Martini sõnul nägi ta ise insenerina töötades allhangete korraldamisel mitmeid võimalusi, kuidas protsesse kiirendada ja lihtustada. On tavaline, et töö tellimine nõuab e-kirjade saatmist ja telefonikõnede tegemist kümnetele partneritele, kes omakorda peavad eraldi hinnapakkumisi koostama ja seejärel jälle vastuseid ootama. “Lõpuks valitakse ikkagi üks, kes on tööks sobiv ja ülejäänud üheksa on tühja tööd teinud,” selgitas Martin.

Probleemi lahenduseks loodi Fractory platvorm, mille idee hakkas arenema juba aastal 2016, kui Martin oli 24aastane ja töötas insenerina. Tänaseks on see platvorm, mis annab tellijale kohese hinnastuse – selle asemel, et meiliga mitmele ettevõttele andmed saata, laetakse platvormile üles vajaliku detaili 3D-mudel. Selle põhjal arvutab platvorm väga täpselt võimaliku tootmise hinna, võttes arvesse saadavalolevate tootjate võimekused ja masinapargi. Ettevõte tegutseb Eestis, Põhjamaades, Suurbritannias ja väga värskelt ka USA tööstusturul.

Milline on olnud Martini teekond? “Gümnaasiumi lõpus muutus edasine eriala valik keeruliseks, kuna mind huvitas nii majandus, arhitektuur, juura, moedisain kui ka inseneeria. Vaatasin oma meelistegevustele otsa ja sain aru, et inseneriharidus on see, mis mind mu teekonnal kõige rohkem edasi viiks.”

Nii asus ta õppima TalTechis tootearendust ja tootmistehnikat. Martin räägib, et sai juba ülikooli esimesel kursusel aru, et on õiges kohas – õppeainetele hakkas tekkima esmakordselt reaalne praktiline väärtus.

Nagu tehnikaerialade tudengid enamasti ikka, hakkas ka Martin kooli kõrvalt tööle - esimesena rataste komplekteerijana Rademaris. Peagi sai temast hooldusmehaanik ja sealt edasi müügispetsialist - igal pool, kus võimalik, sidus ta tööd ja kooli ning ei möödunud palju aega, kui sai selgeks, et arengu jätkamiseks peab minema tööstusesse tööle. Nii ka läks ja ta töötas mõned aastad insenerina ettevõtetes nagu Estanc ja Nordic Gas Solutions, kuni lõpuks ettevõtlusteekonnaga alustas.

Kuidas muuta inseneriharidus populaarsemaks?

“Tegelikult saab seda ka teise nurga alt vaadata - Fractorys on mehaanikainsenere sisuliselt igas tiims. Turunduses, tarneahelatiimis, IT-s ja loomulikult müügis.” räägib Martin. “See tundub võibolla esmapilgul ebatavaline karjäärivalik, aga tegelikult on igati loogiline - inseneriharidus annab nii head teadmised ja oskused probleemide lahendamiseks, et neid samu oskusi saab rakendada väga paljudes teistes valdkondades. Ja sellest võidavad kõik.” võttis Martin teema kokku.

Ühtlasi mine viska pilk peale ka Äripäeva taskuhäälingule, kus saad rohkem teadmisi sellest, miks ikkagi on insenere vaja ja millise probleemi ees valdkond peagi seisab 👇

https://soundcloud.com/aripaeva-raadio/040322-sisuturundussaade-kunagi-pole-hilja-oppida-inseneriks

Loe veel

SolarCar Estonia MTÜ

contact@solaride.ee
+372 55573434
Narva mnt 18,
Tartu 51009 Eesti
LHV pank
EE897700771004776685
${item.title}

#teamsolaride

#muleiolesuva

Solaride kasutab küpsiseid parema kasutajakogemuse ja isikupärastatud teenuse pakkumiseks.