64 päeva pärast on Eesti esinduskoondis esmakordselt päikeseautode MM-il võistlemas maailma tippülikoolide vastu, kes on võistlustel osalenud mitmeid kordi, kelle selja taga on suured autotööstused ja osadel ligi 10 korda suuremad eelarved.
See ei saa olema lihtne väljakutse Eesti koondisele ning seetõttu koguneski tiim nädalavahetusel Otepää külje all asuvasse Joosti puhkemajja, kus räägiti läbi, mis Austraalias saab ning kuidas sealne eluolu välja hakkab nägema.
18. august – võistluse ajal ei liigu üksinda!
Kui reedene tööpäev hakkas lõppema, liikusid mitmed juba Joosti poole. Õnneks keegi Austraalia ajakava tutvustest ilma ei jäänud, kuna Euronicsi abiga toodi terve tiim üle maailma kokku veebikõnesse.
Esimene grupp lendab Adelaide’i 21. septembri õhtul ning pärast seda liituvad ka teised loetud nädalate jooksul. Nende ülesandeks on muretseda kogu tiimile vajalik, sh rendiautod, söök, vahendid jms. Võistlus ise algab aga Darwinis, mis on Adelaide’ist 3022 km põhja pool, seega sõidab osa grupist võistlusteekonna ühe korra läbi enne starti.
Austraalia on lisaks ilusale loodusele tuntud ka mürgiste ämblike, madude ja kängurude poolest. Selleks, et olla võimalikeks ohtudeks valmistunud, tegi meile esmaabi koolituse Vahur Raba. Vahur töötab Pärnu haigla EMOs abiarstina ning oli lahkesti nõus näitama, kuidas tuleb väga halbades olukordades käituda.
Õppisime selgeks südamemassaaži ja haavade sidumise ning paljude teemade hulgas rääkisime ka ühest kõige tõenäolisemast olukorrast – kuumarabandusest. Õnneks teame nüüd, mida teha ja saame vajadusel üksteisele kiiresti abi osutada. Meiega liitub ka meedik Johanna Britt Berzin, kes on hetkel Taiwanis välisvahetusega kliinilisel praktikal. Lisaks koolitab ta tiimisiseselt veel välja kolm inimest, kellel oleks rohkem teadmisi abi osutada.
Võistlus kestab küll ühe nädala, kuid ettevalmistusperiood on pikem ning selleks, et mitte iga päev burgereid ja pitsasid süüa, on odavam üheskoos suurele tiimile süüa teha ning seda me nädalavahetusel ka proovisime. Selleks jagati tiim väiksemateks gruppideks, kelle vastutada olid kindlad toidukorrad.
Grupid pidid välja mõtlema, mida süüa teha ning panema kirja kogused. See aga osutus suureks katsumuseks, kuna keegi meist ei ole varasemalt nii suurele tiimile pidanud süüa tegema, seega kokku ostetud toidukogused olid suuremad, kui tegelikult vaja oli. Õnneks said kõik ka järgnevatel päevadel kõhu täis ja meel oli hea.19. august – STOP, STOP, STOP!
Päeva esimeses pooles rääkisime kolonnist ja selle ülesannetest. Näiteks kõige ees sõidab SCOUT, kes uurib maad ja annab infot võimalike ohtude osas päikeseautot turvavatele autodele. Päikeseauto sõidab alati FRONTi ja REARi vahel. Teised autod järgnevad neile kilomeetrite jooksul, välja arvatud meediatiimi oma, kellel on vaba voli, et saada autost kõige paremaid kaadreid.
SCOUT, REAR, FRONT ja SOLAR on ühed paljudest märksõnadest, mida kasutatakse raadioside puhul ning päeva teine pool jätkus selle läbiharjutamisega. Igal tiimil on võistluse ajal oma kanal ning kui raadiosaatjasse öeldakse STOP, peavad kõik autod seisma jääma seal, kus nad on ning sõitma teelt täiesti maha. Vajadusel antakse raadioside teel teada, kui nt varustuse autot on vaja.
Päeva jooksul liitusid meiega ka dokumentaaltiimi liikmed, kes tegid intervjuusid Solaride'i dokumentaali jaoks.
Õhtu lõppes dokumentaali vaatamisega, mis andis sissevaate päikeseautode MM-ile Austraalias ning üheskoos tutvuti ka konkurentidega.
20. august – kokkulepped
Eelmisel päeval räägitud ootuste ja võimalike probleemide osas lõime ühiselt kokkulepped, millest lubasid kõik kinni pidada. Seejärel pakkisime asjad kokku ning lõime puhkemaja taas läikima.
Heida pilk peale ka Instagrami storydele SIIT