Mart Erik Kermes: „Muidugi võta vastu!“ - ütles õemees

2020. aastal oli Mart Erik oma bakalaureuseõppe viimases aastas ja juba insenerina tööl, kui toonane Solaride’i tegevjuht Kristel Leif temaga ühendust võttis. Kristel kutsus teda tiimiga liituma, kuid Mart Eriku vastus oli üsna konkreetne: insenerina ta ei tule. Ta oli äsja tööle läinud ja teadis, et sellises projektis kulub meeletult aega.

Kristel ei jätnud siiski jonni. Kui inseneeria ei sobi, ehk saaks Mart Erik aidata hoopis TalTechis kontakte leida, Solaride’ist rääkida ja plakateid üles panna?

„Ma mõtlesin, et okei, selle jaoks on mul aega küll.“

Nii ta Solaride’i jõudiski.

Esimesel suuremal kokkusaamisel Motospordi muuseumis sai aga üsna kiiresti selgeks, et Solaride oli alles päris alguses. Inseneeria tiimis olid suured mõtted, kuid kindlat visiooni või plaani veel polnud. Toruraamist oli olemas üks 3D-mudel, kuid akude, mootorite, päikesepaneelide, vedrustuse, kontrollerite ja juhtmestiku osas olid alles ideed.

Mart Erik oli varem tudengivormelis süsinikkomposiidiga töötanud ja nii jõudis esimene inseneriülesanne üsna loogiliselt temani.

Ja kuigi ta oli just lubanud, et inseneritööd ta ei tee, polnud see talle tegelikult sugugi vastumeelt. Vastupidi. Ta nägi, et ees ootab tohutu hulk tööd ja tema varasemast kogemusest võiks tiimile päriselt kasu olla.

„Ma ei tee inseneritööd“ – kuulsad viimased sõnad

Mart Erik ei tulnud Solaride’i mõttega hakata kohe suurt tiimi juhtima. Pigem proovis ta teha selle vähese ajaga, mida tal oli, midagi võimalikult hästi.

Et inseneeria tiimis koosolekutest päriselt midagi edasi liiguks, tegi ta Confluence’i koosolekuprotokollide põhjad ning hakkas suruma mõtteviisi, et igal nädalal tuleb ülesanded ära jagada, määrata neile vastutaja ja panna paika tähtaeg.

Mõni kuu hiljem pakkus Kristel talle midagi, mida Mart Erik ilmselt Solaride’iga liitudes kõige vähem oodata oskas: hakata juhtima kogu inseneeria valdkonda.

See tähendas korraga päris palju. Mart Erik oli oma esimesel töökohal, bakalaureusetöö vajas lõpetamist ja nüüd ootas ees terve inseneeria tiimi juhtimine.

Järgnesid unetud ööd ja arutelud pereliikmete ning lähedastega. Kas võtta see pakkumine vastu või mitte?

Lõpuks ütles õemees talle midagi, mis aitas otsuse ära teha: „MUIDUGI VÕTA VASTU! Sa jõuad veel kogu elu tavatööd teha, aga sellist võimalust ei pruugi enam kunagi tulla.“ Mart Erik võttis pakkumise vastu, tuli töölt ära ja hakkas inseneeria tiimi juhtima.

„Ma olen meeletult õnnelik, et ma selle otsuse tegin.“

Kõige tähtsam mutter on inimene

Kui Mart Erik oma Solaride’i ajale tagasi vaatab, on tal raske välja tuua ainult ühte oskust või õppetundi. Ta õppis ja kasvas selle aja jooksul nii palju, et ühe asja väljavalimine tundub peaaegu ebaaus. Ühe teema juurde jõuab ta aga korduvalt tagasi: meeskonnatöö.

„Õppetund, milleni ma tihti tagasi jõuan, on see, kui tähtis on meeskonnas kommunikatsioon, usaldus, inimeste vaatenurga mõistmine ja vastutuse võtmine.“

Need ei ole tema jaoks lihtsalt ilusad sõnad. Tiimi juhtides sai ta aru, et tehniliselt hea lahendus ei sünni vaakumis. Selle taga on inimesed, nende omavaheline koostöö, usaldus ja valmisolek vastutada.

Solaride muutis seetõttu ka seda, mida Mart Erik oma karjäärilt üldse ootama hakkas.

Ta arvas alguses, et temast saab insener. Solaride’is olles sai ta aga aru, et kõige rohkem pakub talle hoopis naudingut see, kui saab koos tiimiga probleeme lahendada, protsesse välja mõelda ja juurutada ning lõpuks näha, kuidas tema juhitud tiim või projekt õnnestub. Teisisõnu: talle hakkas meeldima mitte ainult see, mida ehitada, vaid ka see, kuidas inimesed koos selleni jõuavad.

Kogemusi varrukast võtta

Solaride’is õpitud oskused ei jäänud muidugi ainult Solaride’i. Töövestlustel oli tal seega alati trumbi äss - päris kogemus - varrukast võtta.

„Kui mult küsiti, et mis sammudega sa viid mõne toote ideest reaalsuseni või kuidas sa tiimis konflikte lahendad või mis projektijuhtimise tööriistu sa kasutaksid või kuidas sa lahendad olukorda, kus su projekt on ajakavast maas, kuid tähtajad suruvad ikka peale, siis mul oli alati Solaride’i kogemuse pealt mõni näide tuua.“

Ja need ei olnud tema sõnul teoreetilised küsimused. Need olid reaalsed küsimused, mida temalt töövestlustel küsiti.

Solaride andis talle võimaluse õppida neid olukordi lahendama enne, kui need hakkasid tema tööelus igapäevaselt vastu vaatama.

35 inimest, üks päikeseauto ja väga palju praktikat

Kui rääkida sellest, kas Solaride’ist oli Mart Eriku edasises karjääris abi, siis tema vastus on selge: väga palju.

Väga vähesed noored saavad pärast ülikooli lõpetamist öelda, et nad on juhtinud üle kolme aasta 35-liikmelist inseneride meeskonda või ehitanud oma kätega päikeseauto, millega mindi maailma tipptiimidega võistlema. Aga Mart Eriku jaoks ei seisnenud Solaride’i väärtus ainult selles, mida nad lõpuks valmis ehitasid. Sama oluline oli võimalus õppida ja seejärel õpitut kohe praktikas katsetada.

„Oma ala eksperdid õpetasid meile tehnikaid, lähenemisi ja protsesse, mida kasutatakse ka tippettevõtetes üle maailma. Meie saime kõike seda kohe ellu viia ja katsetada.“

Just see kombinatsioon on tema hinnangul üks Solaride’i suurimaid tugevusi. Koolitus ei jää lihtsalt koolituseks, vaid järgmine samm on kohe päris probleem, päris tiim ja päris vastutus.

Sellist võimalust naljalt ei kohta.Solaride annab platvormi. Arenema pead ise.

Roheenergeetikast militaarmasinateni

Pärast Solaride’i viis Mart Eriku tee edasi TalTechi, kus ta õppis magistrantuuris rohelisi energiatehnoloogiaid. Huvi roheenergeetika vastu oli Solaride’i kogemuse kaudu kindlasti süvenenud ning esialgne plaan oli hakata tegelema meretuuleparkidega.

Kui Mart Erik 2025. aasta suvel magistri lõpetas, olid Eesti meretuuleparkide arendused aga pausil. Nii tuli vaadata, kuhu oma teadmised ja oskused järgmisena suunata. Täna töötab ta GoCraftis projektijuhina, kus tema tööpäevad on kõike muud kui ühetaolised: projektid ulatuvad tsiviilmasinatest militaarmasinateni.
Esmapilgul ei pruugi see Solaride’iga kuigi palju seotud tunduda. Tegelikult on seos üsna otsene. „Probleemide lahendamine, protsesside juhtimine, tiimitöö ja tehniliste lahenduste arendamine ei sõltu sellest, kas sinu ees on päikeseauto või mõni hoopis teistsugune masin,“ ütleb Mart Erik.Solaride’ist ei pea kaasa võtma kindlat ametinimetust ega ühte konkreetset eriala. Kaasa tulevad oskused, kogemused ja julgus võtta vastutus ka siis, kui ees ootav probleem on täiesti uus. Need oskused sõidavad sinuga edasi, ükskõik millisesse valdkonda sa järgmisena hüppad.

Kas Solaride kasvatab inimesi?

Mart Erik ütleb, et jah, kuid sellel lausel on tema jaoks üks oluline nüanss.

„Ma ütleks, et Solaride annab platvormi, mille abil on võimalik inimestel kasvada.“

Solaride saab pakkuda võimalusi, koolitusi, mentoreid ja keskkonda, kus areneda. Aga lõpuks peab inimene ise tahtma seda võimalust kasutada.

Mart Erik ei usu ka sellesse, et tiimijuhi ülesanne on inimesi motiveerida. Motivatsioon peab tema sõnul tulema inimesest endast. Juht saab aga hoolitseda selle eest, et tiimis ei oleks asju, mis inimest pidevalt demotiveerivad.

Ja kasvamine ei ole alati mugav.

„Paratamatult peab iga inimene ise pingutama, rasketest probleemidest end läbi närima ning vahetevahel seadma pika ööune ja sõpradega õlle joomise kõrvale selleks, et midagi võimsat valmis saada.“

Võib-olla just selles peitubki Mart Eriku jaoks Solaride’i tegelik väärtus. See ei tee arengut sinu eest ära. Ta annab sulle võimaluse ennast proovile panna ja vaadata, milleks sa tegelikult võimeline oled. Kulbiga ei pane teadmiseid ja oskuseid keegi sulle pähe.

Hüppa peale ja küta täiega

Kui Mart Erik peaks andma noorele, kes kaalub Solaride’iga liitumist, ühe soovituse, siis see oleks väga konkreetne: “tule tiimi ja küta siin nii suure tuhhiga kui vähegi jõuad.”

Sest oskused ei teki maagiliselt.

„Mida rohkem aega sa kuskile panustad, seda paremaks sa selleks saad.“

Ta soovitab võtta osa ka asjadest, mis ei ole otseselt sinu ülesannetega seotud, ning proovida ülesandeid, mis asuvad mugavustsoonist väljaspool. Just seal võivad peituda need kogemused, mida sa hiljem kõige rohkem hindad.

Sest Solaride’i hooaeg võib alguses tunduda pikk. Tegelikult saab see läbi üllatavalt kiiresti.

„Silmapilguga on hooaeg läbi ning alles siis mõistad, kui palju uusi oskusi sa siit õppisid ning kui lahedate inimestega seda kõike tegid.“

Mart Eriku enda lugu on selle kohta päris hea näide. Ta tuli Solaride’i mõttega, et inseneritööks pole tal aega. Mõni kuu hiljem otsustas ta kogu oma senise plaani kõrvale panna ja võtta vastu võimaluse, mida ta ise kirjeldab kui midagi sellist, mida ei pruugi elus teist korda tulla.

Hüppa peale! Küta täiega. Võta võimalusest maksimum. Ja vaata, kuhu see sind viib.