Solaride'i tegevjuht: „Inseneride puudus ei ole lihtsalt „tööturu mure““

Solaride sündis 2020. aastal ning on oma lühikese ajaloo jooksul suutnud kaasata üle 200 noore, mentori ja koostööpartneri ning tuua Austraaliast koju päikeseautode suurvõistluse hõbemedal. Miks seda aga Eesti ühiskonnale üldse vaja on ning mida see meie riigi tulevikulootuste jaoks tähendab?

Solaride’i tegevjuht Kevin Kaljumäe juhib tähelepanu tööturule ja seal levivale inseneride ja tehniliste spetsialistide vähesusele: “See ei ole lihtsalt “tööturu mure”, vaid mõjutab otseselt majanduse konkurentsi- ja teostusvõimet. Kui meil ei ole piisavalt inimesi, kes suudavad projekteerida, integreerida, automatiseerida, testida ja tootmisesse viia, siis areng aeglustub.” Tema jaoks on oluline mõelda selle peale, et kui inseneride järelkasv puudub, hakkame me üha enam sõltuma välisest tööjõust ja sisseostetud kompetentsist, mis suurendavad poliitilisel tasandil riigi haavatavust. “Ideid ja ambitsiooni võib ju olla, aga elluviimine jääb kinni inimeste taha,” rõhutab ta. Kas üks tudengiorganisatsioon saab aga olla selle probleemi lahenduseks?

Solaride kasvatab ühiskonnale järgmise põlvkonna tegijaid

Organisatsiooni peainsener Mihkel Ruuli sõnul aitab Solaride muuta inseneeria nähtavaks ja ihaldusväärseks ning kasvatada Eestile järgmise põlvkonna tegijaid. “Solaride on talentide ja praktilise arenduse inkubaator, kus arendatakse välja inimesed, kes oskavad teha keerulise asja päriselt valmis,” selgitab ta. Ka mehaanikatiimi juht Kristjan Hordo rõhutab praktilise kogemuse vajalikkust: “Ülikoolist tuleval inimesel on baas olemas, aga päris inseneriks saad alles siis, kui oled midagi valmis teinud, katki teinud ja siis selle paremaks muutnud.”

Solaride’is alustataksegi inseneeriahuviliste koolitamist praktiliselt nullist. “Osadel on varasemad huviringi või hobiprojektide kogemused ning üksikud on juba terve elu leiutajad olnud, aga üldjuhul eeldame, et suurt kogemustepagasit ei ole,” selgitab peainsener Ruul. “Enamikul on olemas koolifüüsika ja -matemaatika, võib-olla natuke CAD-i, aga päris inseneritööd nad ei ole teinud,” lisab mehaanikatiimi juht Hordo. “Nad pole kunagi projekteerinud süsteemi, mis reaalselt valmis tehakse ja testitakse ning mis peab töötama kuumuses, vihmas ja ajasurve all. Nad pole pidanud mõtlema tootmise piirangutele või sellele, et raha saab otsa.” Mõlemad rõhutavad, et ülikool annab küll tugeva aluse, kuid tootearendusest saab inimene aru ainult siis, kui midagi päriselt ehitab.

Inseneeriapisiku saavad aga noored sageli kätte juba enne ülikooli minekut. Selleks, et nii kõrgkooli, Solaride’i kui ka ühel päeval tööturule jõuaks võimalikult palju ägedaid ja pädevaid insenere, on Eesti Inseneride Liit viimastel aastatel panustanud põhikooli III astme tehnoloogia- ja tööõpetuse tundidesse. „Tee ise droon“ töötoa ja teiste algatuste eesmärk on näidata, et koolis õpitul füüsikal on olemas reaalne rakendus. “Oma koostööga soovime vähendada Solaride’i võistkonna väljakutset seoses sellega, et ülikooli tulles ei ole noorel veel piisavalt teadmisi ja oskusi, et alustatud projekti edukalt teostada,” kommenteerib peainsener Ruuli muret tuleviku vaates Eesti Inseneride Liidu asepresident EUR ING Enn Kerner.

Solaride’i jõudes käivad noored inseneeriahuvilised päikeseautot ehitades läbi juba kogu inseneritsükli. Õpitakse valima materjale ja projekteerima nii, et idee saab päriselt valmis teha. “Ilus CAD ei loe, kui Metec ütleb, et seda ei saa painutada või kui CNC-pingis ei ole võimalik sellele tööriistadega ligi pääseda,” selgitab Hordo. Peainsener Ruuli sõnul omandavad tudengid hooaja lõpuks baasteadmised oma valdkonnas (mehaanika/elektroonika/tarkvara) ja täpsemad teadmised konkreetse projekti raames (nt päikesepaneelide või komposiidist kere tootmises). Tudengid saavad käppa ka tööturul enam levinud tarkvarad (nt SolidWorks ja Altium) ning nii-öelda “pehmed oskused”, näiteks kommunikatsioon ja projektijuhtimine, mida tööandjad hindavad. Seda kinnitab ka Enefiti toetustegevuste juht Valentina Moskaljova, kelle sõnul kohanevad Solaraiderid töökeskkonnas kiiresti, sest on harjunud koostööd tegema ja väljakutseid lahendama. “Solaraiderite oskused ja hoiak muudavad nad kiiresti väärtuslikeks tiimiliikmeteks,” lisab ta.

Mehaanikatiimi juhi Hordo sõnul on tudengite kiire arengu taga kolm asja. “Esiteks, reaalne vastutus. Sul on detail või süsteem ja see peab töötama, “proovime ja vaatame” strateegia ei sobi,” selgitab ta. “Teiseks kiire iteratsioon – esimene versioon murdub, teine on parem, kolmas läheb autole.” Kolmandaks toob ta välja mentorluse. “Vanemad tiimiliikmed ja partnerettevõtted annavad kogemuse, mida loengust ei saa. Nii tekib arusaam, kuidas teooria ja praktika kokku käivad. Ja kui sul on kõrval mentor, kes on 20 aastat tööstuses olnud, siis see kiirendab õppimist väga palju.”

Päikeseauto, mis viib Eesti tehnoloogia maailmapildile

Solaraiderite jõupingutused kulmineeruvad Austraalias toimuvatel päikeseautode maailmameistrivõistlustel Bridgestone World Solar Challenge. “Austraalia võistlus ei ole lihtsalt reis, see on eksam,” toob mehaanikatiimi juht Hordo paralleeli. “Mitme tuhande kilomeetri pikkune sõit kuumuses ja tolmus testib kogu autot ja meeskonda viimase piirini. Kui midagi on valesti projekteeritud, siis see tuleb välja – ja tavaliselt keset kõrbe.” Kuna 3000 kilomeetri pikkuse võistlussõidu jooksul ei ole võimalik ühtegi autoosa hakata nullist looma, tuleb võistlusele kaasa võtta ka terve merekonteineritäis varuosi ja tööriistu.

Päikeseautode maailmameistrivõistlusel osalemine aitab viia Eesti inseneeria maailmapildile. “See annab Eesti tudengitele võimaluse töötada päris rahvusvahelises projektis – näha, kus me teistega võrreldes oleme ja mida paremini teha. Seal saad aru, mis tasemel maailmas tööd tehakse ja mida tähendab päris konkurents,” selgitab Hordo ning toob välja ka selle, et lisaks Solaride’ile saavad rahvusvahelist kajastust ka auto ehitamist nõu ja jõuga toetanud ettevõtted ja organisatsioonid.

Seetõttu peaks Solaride’i tegevjuhi Kevin Kaljumäe sõnul organisatsiooni tegevus ja võistlemine olema oluline peaaegu kõigile: riigile ja ühiskonnale, sest see suurendab Eesti teostusvõimet ja vähendab riski, et suured eesmärgid jäävad lihtsalt “paberile”; ettevõtetele, sest see on otsene talendi- ja kompetentsikasvulava ning aitab tõsta tootlikkust ja ekspordivõimet; ning töötavatele inseneridele, sest mentorluse ja koostöö kaudu kasvatame järelkasvu, kes võtab üle keerulisemad tehnilised rollid ja aitab kogu sektori taset tervikuna tõsta. Just selle pärast on ka Enefitist nende toetustegevuste juhi Moskaljova sõnul saanud tudengite päikeseautoprojekti suurtoetaja – Solaride tegeleb tulevikutehnoloogiaga.