Käesoleva
nädala jooksul on toimunud laste jaoks koolivaheaja raames mitmeid
põnevaid tegevusi. Laupäeval tipnesid need mini Bridgestone World Solar
Challenge päevaga, mis tõi kokku igas vanuses inimesi uudistama
päikeseautosid ning neid ise ehitama.
Foto: Helina Hansar
Laste
pappkarpidest loodud päikeseautod pandi proovile kõnniteedel toimunud
võistluse käigus, kus neil tuli läbida üheksa peatuspunkti ning
lahendada erinevaid ülesandeid. 22. oktoobril algavate päikeseautode
maailmameistrivõistluste käigus tuleb ka meil läbida kohustuslikke
kontrollpunkte, kuid seal me ei kirjuta vanematele kirju või viska palle
korvi nagu tegid lapsed.
Foto: Berta Kisand
Meie
tiimile andis üritusel osalemine võimaluse saada lähemalt tuttavaks
teiste tiimidega ning kuulda nende päikeseautodest. Kohale olid tulnud
lisaks meile sellel aastal esmakordselt cruiser klassis võistlev ASCENDi
tiim Deakini ülikoolist Austraalias ning challengeri klassis võistlev
Adelaide’i ülikooli tiim. Oma alla 200 kg kaaluva võistlussõidukiga oli
kohal ka Twente tiim Hollandist.
Lapsed
uurisid inseneridelt muuhulgas, miks päikesepaneele külgedele ei panda,
kus asuvad auto mootorid ja akud ning miks masinal selline kuju on.
Kõik tulevased päikeseautode juhid said põletavatele küsimustele
vastused ning nii mõnigi sai autos istuda või näha kapoti alla.
Foto: Helina Hansar
Mehaanikatiimi
liige Ardo Tiits, kelle osava sõidustiili abil jõudis päikeseauto
hiiglasliku treileriga kiirelt ja ohutult kohale, jäi päevaga rahule
ning pidas kahtlemata vajalikuks sarnaseid üritusi rohkem korraldada.
“Laste otsekohesed küsimused näitasid suurt huvi päikeseauto olemuse
kohta ning nii mōnegi puhul olid küsimused näiliselt lihtsad, kuid
olemuselt keerulised,” kirjeldas ta.
Üheks
näiteks tõi Ardo küsimuse, miks on auto rattad kerepaneelide taga.
Saime kinnitust, et Eestis tehtavad tagasi kooli tunnid, töötoad ja
korraldatavad üritused on õige suund ja hea võimalus lähemalt rääkida
päikeseautost ja inseneeria võimalustest.