2022

ELMO Rendi asutaja ning tegevjuht Enn Laansoo, Jr: "Ma ei anna kunagi selles osas alla, et küsida ning uurida, mis teises inimeses kahtlust tekitab"

"On esmaspäeva hommik, pikk nädal ootab ees," on laulusõnad, mis ikka ja jälle mõnel nädalavahetusele järgneval hommikupoolikul mõtetes keerlevad. Kui uued ülesanded ning eelneva nädala lõpetamata kohustused paljudele hirmu naha vahele ajavad, leidub meie hulgas niisamuti inimesi, kes igat algavat nädalat kui närvekõditavat väljakutset naerulsui vastu võtavad. Üheks neist on kaheldamatult ELMO Rendi asutaja ning hetkene tegevjuht Enn Laansoo, Jr - mees, kelles segunevad omavahel raugematu jõud, maailmatu tööarmastus ning lõppematu tahe meid ümbritsevat keskkonda parendada.

Tol samal igavikulisena näiva nädala esimesel päeval, mida ka eelnevalt kirjeldasin, sean sammud Sikupilli asumi äärel paikneva Fahle maja poole, et üheskoos Ennuga maha istuda ning jutulõnga veeretada nii tema kui ELMO Rendi tegemistest. Näppan ta ühes endaga otse keset koosolekut ning koos suundume juba järgmise ruumi poole. Mind valdab tõeline heameel, et Enn enda nõndagi kiiretempolises päevas selle aja leidis ning on nõus oma toimetamistest rääkima. Olles ELMO kohta juba aastaid kuulnud, tuleb mulle üllatusena, et mees pole sugugi mitte ettevõtte sünnist saadik selle kõrval toimetanud.

"Ma olen küll tänase ELMO Rendi asutaja, kuid tegelikkuses asutati see juba aastal 2013 ning seda Eesti riigi poolt. Ettevõtte üks põhilistest eesmärkidest oli ka tol ajahetkel elektriautode propageerimine ning nii sai sellest üks maailma esimesi elektriautode rendifirmasid," selgitab Enn, mille peale vaatan teda imestunult. "Mul oli võimalus osaleda enampakkumisel ning 2017. aastal see ettevõte riigilt ära osta. Mind kõnetasid elektriautod, kõnetas autode jagamine ning juba tol hetkel oskasin näha, et ELMO selles kuues, mis ta oli, on suurepärane viis uute väljakutsete või siis järgnevate tasemete testimiseks," lausub ta ning jätkab, "niisamuti oskasin näha isesõitvat autot ning isesõitvate autode teenusesse toomist. Ehk see eelnev kirjeldabki, kuidas minu aju töötab - ma soovin traditsioonilist äri lihtsa innovaatilise võtmega paremaks teha."

Tõepoolest, kogu selle jutu käigus turgatab mulle pähe, et olen samuti lugenud mitmeid artikleid arenduses oleva kaugjuhitava auto tehnoloogia kohta. Enn noogutab pead ning märgib ära, et autosid on õige pea plaanis Euroopa suurlinnade tiheda liiklusega tänavatel katsetada ning ideaalis juba juunikuus nad oma teenusesse tuua. "Kui me täna oleme laiemale publikule tuntud justkui elektriautode lühirendiga tegelev ettevõte, siis ettevõttesiseselt oleme me ennast juba ära nimetanud tehnoloogiaettevõtteks, kes pioneerina uusi tehnoloogiaid mobiilsuse valdkonda toob," selgitab Enn ning jätkab, "meie kõige suurem konkurentsieelis hetkel on ehk, et me ei ole pelgalt vaid lühirenti pakkuv ettevõte ega ka ainult tehnoloogiaettevõte - meil on täna kõik ühe katuse all ning me saame reaalset tehnoloogiat testida reaalse teenuse vastu."

Arutlen omaette kuivõrd põnevaid asju meil siin Eestimaal tehakse ning milliseid hiilgavaid näiteid saame teiste riikide kodanikega oma kodumaast rääkides tuua. Olles pikalt ja laialt üle laua istuva mehe käimasolevatest tegemistest rääkinud, asun asja kallale - kes see Enn Laansoo, Jr siiski tegelikult on?



Tallinna Reaalkoolis oma haridusteed alustanud ettevõtja on tarkust taga nõudnud nii meil Eestis kui ka kaugel Ameerikas - mõlemas kinnisvara hindamist ja arendust. "Pean tunnistama, et teatud küpsus tekkis alles peale Maaülikooli lõpetamist ning paari aastast töötamist kui asusin ennast ümber Ameerikasse. Kui enne seda tegin kõike suurest innustusest, siis nüüd hakkasid pusletükid omavahel kokku minema ning välja hakkas kooruma teadmine selle kohta, et mida ma reaalselt teha tahaksin ning kuidas seda edukalt realiseerida," sõnab Enn ja jätkab, "loomulikult, Ameerika andis väga laia silmaringi - siinkohal soovitan ma kõikidel kasvõi praktikale minna mõnda välisriiki, kuna lisaks suurele teadmistepagasile läheb su maailm ning selle tunnetus justkui õigesse kohta." 

2006. aastal teiselt mandrilt tagasitulnuna, seistes mitut nägu valikute ees, otsustas ta asutada ettevõtte, mis alates ühest korterist hakkas vaikselt nii-öelda kasvatama kinnisvaraarenduse suunal olevat äri. "Miks mitte aga miljonite poolt ihaldatud american dream?" pärin oma vestluskaaslaselt. "Kui ma oleksin tahtnud seal professionaalset karjääri alustada, oleksin pidanud seda kõike nullist tegema. Eriti veel kui sa oled võõramaalane, pead sa ennast iseäranis suures mahus tõestama ning ma nägin, et see kõik võtab liiga kaua aega," alustab Enn minu poolt lauale visatud küsimuse lahti harutamist, "teisalt ei tahtnud ka oma lähedastest ning sõpradest eemal olla ning see ei olnud seotud vaid inimese pehmema poolega. Toon sulle näite - kui suurt rolli mängib tegelikkuses, kas sa lähed lihtsalt sõbraga baari või sa lähed sinna selle sõbraga, keda sa läbi ja lõhki tunned."

Ettevõtja tööpostile asumise hetkest on Ennu firmasid suuresti iseloomustanud roheettevõtlus. Nii sai ka 2007. aastal loodud PAKRI Teadus- ja Tööstuspark, mis tegeleb targa tööstuslinnaku ja taastuvenergia tootmisega ning rohetehnoloogia valdkonna arendamisega Eestis. "Mind on esimesest päevast peale kõnetanud keskkonnasäästlikus. PAKRI-ga tegelemine andis piisava ülevaate turul toimuvast ning seetõttu julgesin ka ehk ELMO nimel nii-öelda võidelda. Praegusel ajahetkel võtabki kõige rohkem aega just ELMO - arusaadavatel põhjustel, sest kui sa oled uue innovaatilise tehnoloogiaga turule tulemas, mis sind raketiks muuta võib, siis see vajab väga suurt tähelepanu," toob Enn selgust enda ettevõtmistesse.

Niisamuti tegi ta algust minu järgmisele küsimusele vastamisega, kuna suure põnevusega soovin jälile saada, et kuidas ometigi toimus ELMO riigilt üle võtmine, missugused olid lõplikud ajendid ning millisesse punkti ettevõte tolleks ajaks jõudnud oli. Kaasvestleja võtab põgusa pausi ning jätkab kust eelnevalt pooleli jäi: "Tähendab, sul on alati vaja ettevõttele omanikku ning sama kehtib ka ideede või eesmärkidega - vaja on kedagi, kes oma naha mängu pannes läheks vajadusel läbi tule ja vee. Samal teemal jätkades, võib paralleele tuua, et kui projektil on mitu projektijuhti, siis projekt ei realiseeru. Juhtoina figuur ELMO puhul puudus ning usun, et juba ainuüksi omanikuvahetus tõstis ta järgmisele tasemele. Ma lootsin tol hetkel, et saan toimiva äri, kuid minu omandisse jäid vaid äritükid ehk siis ma sain autod, kuid mitte kontrollereid ning kliendibaasi, mis koosnes vaid e- mailidest. Ma hakkasin kõike nullist alates tegema." 

Vaatamata komistuskivide rohkusele selle teekonna alguses, ei ole Enn oma särasilmsust kaotanud ning toob suurepärase näite: "Projekti või eesmärgi peavastutaja peab nägema kogu teekonda ning lõppeesmärki. Kui tuleb takistus, siis sul hakkab inimesi kõrvalt ära kukkuma - alates sellest, et ei usuta ideesse, see on raske või tundub liiga utoopiline või hoopistükkis on kümnendat korda mingi tagasilöök. Kui ei ole seda ühte, kes ikkagi usub, siis nendest raskustest üle ei saa."

Olles seotud nõnda peadpööritavalt suurte projektidega, ilmub meie teele tahes-tahtmata ka seltsilisi, kes võtavad enese missiooniks oma vastas seisva inimesi väärtuste ning hinnangute alla toomise. "See on ehk iseloomulik joon kõikide minu ettevõtete kohta, et ma pean alati olema suuteline ennast tõestama. Ma ei hakka varjama, loomulikult on see väsitav," teeb Enn algust vastamisega küsimusele, milles proovin järele uurida mil moel jagu saada inimestest, kes sinu tegemisi küsitavaks peavad. 

"Kui küsida, et kuidas ma näiteks kahtlejatest üle olen saanud, siis ma vist ei anna kunagi selles osas alla, et küsida ning uurida, mis teises inimeses seda kahtlust tekitab. Mulle väga meeldib kriitika ning kui keegi hakkab minus kahtlema, siis ma tahaks vägagi teada, et miks ta kahtleb. Ka seetõttu, et mul oleks endal ainest, millest teha järeldus, et kas teine pool jagab õigustatud kriitikat või ta tahab lihtsalt kergemat moodi loobuda. Arvamus ilma põhjenduseta ei ole nii-öelda midagi väärt.

Teisalt, kui sa suudaksid öelda, et kuule, konkurents on niivõrd tihe, kapitali kaasamine on raske või et tehnoloogial on need ja need nõrkused või meeskonnal on see ja see nõrkus, siis see on väärt kuulamine. Seejärel suudaks ma juba ära valideerida, et kas see on õigustatud ning kas selle põhjalt tasub enda tegevuskavas kuidagi miskit muuta või siis üldse nii- öelda lõpetada." Kuulan oma jutukaaslast vaimustunult ning veeretan omaette mõtteid, et kui igaüks meist oleks taolise meelelaadiga, liiguks iga alustatud projekt või ettevõtmine vaid tõusujoones.

"Mäletan hästi, et kui olin umbes sinuvanune, siis ma sõnastasin enda jaoks, et ei ole olemas probleeme, vaid on takistused," teeb Enn algust vastamisega minu viimasele küsimusele, milles palusin tal lugejaskonnale välja pakkuda mõni tarkusetera, et sütitada ning hoogu anda uute ideede teostamisele. "Üks asi, mis ma veel olen saanud on, et ei tasu õppida vigadest, vaid tasub võtta endale kõrvale keegi, kes on need vead juba ära teinud. See loogika seal taga on, et kui õnnestub leida mentor või ka mingi kooslus/meeskond, kus on võimalik aktiivselt koos töötada reaalse praktilise (elu)kogemusega, siis see on kõige suurem väärtus."

Siinkohal märgib Enn, et Solaride pakub hetkel täpipealt kõike seda - praktiline väljund, kus noored saavad ennast eripalgelistes situatsioonides proovile panna ning tarkusevarasid täiendada. "Meil toetajatena on ehk üheks väljundiks järeltuleva põlve kasvatamine. Just meeskondade komplekteerimise aspektist, sest inimese know-how on üks asi, kuid profiil hoopis teine ning kui ma kellegagi mõnel üritusel või projektis eelnevalt kokku olen puutunud, suurendame töötajaga õige klapi tekkimise tõenäosust," heidab Enn veidi valgust meie toetamise ajenditele. "Kui minul oleks olnud võimalus seda kogemust kellegi teise käest haugata, mis mul täna on, siis oleksin poole edukam, poole parem või mida iganes. Samas ka ei tea, võibolla oleksin või võibolla mitte," paneb ELMO Rendi eestvedaja oma mõttesädemele punkti.

Aeg liigub halastamatul kiirusel ning kohale on jõudnud hetk, kus pean oma jutukaaslase oma harjumuspärase elukorralduse juurde tagasi laskma. Sammun treppidest alla, Fahle maja uks minu selja taga sulgub ning olen taaskord päikeseküllases kevadpäevas. Teel koju mõlgutan veel pikalt mõtteid antud jutuajamise üle ning mu meel on helge, sest taolisi võimalusi ei kuku just igapäevaselt sülle. Loodan, et leiame kõik endis piiritul hulgal vaprust ning tegutsemisjanu, et teekonnal oma unelmate poole gaas põhja vajutada!

Loe veel

SolarCar Estonia MTÜ

contact@solaride.ee
+372 55573434
Narva mnt 18,
Tartu 51009 Eesti
LHV pank
EE897700771004776685
${item.title}

#teamsolaride

#muleiolesuva

Solaride kasutab küpsiseid parema kasutajakogemuse ja isikupärastatud teenuse pakkumiseks.