Kus mul neid reaalained ikka vaja läheb? Igal pool!
Ilmselt on igaüks end koolipingis istudes tabanud mõttelt, kus mul seda teadmist ikka vaja läheb. Siinuse- ja koosinusteoreemi võib ju eksamiks pähe õppida, aga mis sellega pärast peale hakata?Vektoreid ja jõu valemeid samuti vaevalt et kunagi vaja läheb, logaritmidest ja eksponentvõrranditest rääkimata.
Sarnased küsimused on kunagi keerelnud ka solariderite peades, ent nüüdseks võib igaüks meist öelda, et koolis omandatud teadmisi läheb tõesti päriselus vaja. Ja mitte ainult inseneridel! Solaride’i näitel on reaalainete võhikul keeruline tegutseda ka turundus- ja personaliosakonnas.
“Meie tiimis pole sul mingit lootust ellu jääda, kui sa reaalainete kohta natuke rohkem ei õpi,” sõnas Solaride’i insener Peter Kipp Õpilaste Teadusfestivalil. Sellest kohe lähemalt räägimegi. Alustame inseneridest.
Inseneeria ja reaalained käivad käsikäes
Solaride ehitab päikeseautot, mis tähendab muidugi, et inseneeria tiimil on organisatsioonis väga oluline roll. See tiim jaguneb Solaride’is kolmeks – mehaanika, elektroonika ja tarkvara. Olgugi et ülesanded on tiimidel erinevad, seob reaalainete märksõna mõistagi neid kõiki. Ja kuigi inseneeria ja reaalainete vaheline seos ei tule ilmselt kellelegi üllatusena, võib vahel siiski jääda segaseks, mida see sisuliselt täpsemalt tähendab.
“Mehaanika tiimis on meil mitu alamtiimi. Meil on eraldi tiim, kes ehitab autole toruraami; meil on tiim, kes ehitab meie autole süsinikust kere, mis oleks ka aerodünaamiline. Meil on veel ka vedrustuse tiim, mis suhtleb pidevalt raamitiimiga, et panna paika, kus peavad olema vedrustuspunktid ja kuidas on hea neid toota. Muidugi on ka akutiim, mis ehitab komposiitmaterjalidest mehhanismi, mis aitab kõik akuelemendid ühes kohas hoida,” kirjeldas Kipp.
Raam, kere, vedrustus, akuelemendid – juba sai loetletud terve hunnik asju, mille loomisel ilma reaalainete teadmisteta kuidagi hakkama ei saa. Kuidas näiteks saakski luua raami, kui sa ei tea, milline materjal on selleks sobiv või millised on aerodünaamika põhitõed?
Uiga ja Kipp tutvustasid noortele, millega Solaride’i inseneeria tiim tegeleb
© Foto: Simm Paap
Omajagu ülesandeid on teha ka elektroonikatiimil. Kui vooluringid ja tähised I, U, R tulevad mõnele vaid ähmaselt füüsikatundidest meelde, siis elektroonika tiim kasutab elektriga seotud teadmisi igapäevaselt.
“Üldiselt tegeleb elektroonikatiim kõigega, millest läheb läbi elektrivool. Sinna alla kuulub ka akutiim. Lisaks on meil power train tiim, mis tegeleb mootoritega ja kõigega, mis mootoritega seondub. Näiteks valivad nad mootori kontrollerid ja õpivad, kuidas mootoreid üldse hallata. Samuti on nende ülesanne sensorite valik. Lisaks on meil ka interior tiim, mis tegeleb siselektroonikaga ja vaatab, et auto näeks seest ka kena välja. Loomulikult ei saa üle ega ümber päikesepaneelide tiimist, sest päikesepaneelid on meie auto põhiline müüginumber,” selgitas elektroonika tiimi juht Novella Uiga.
Inseneeria alla kuulub veel ka software’i tiim, mis tegeleb tarkvaraarendusega.
“Selle taga on väga palju tööd ja koodi kirjutamist. Software tiim tegeleb ka sellise asjaga nagu optimal speed controller, mis on põhimõtteliselt nagu tavaautodelgi püsikiiruse hoidja. Meie süsteem on aga selline, et see arvutab automaatselt ise välja, kui kiiresti auto peaks parasjagu sõitma, võttes arvesse näiteks, milline on tuule suund, milline päikese kaldenurk jne. Sellised tegurid lähevad sinna algoritmi sisse,” selgitas Uiga.
Reaalainetest ei pääse ka teised tiimid
Kuigi reaalainete ja inseneeria seos on ilmselge, siis näiteks turunduse või personali valdkonnaga matemaatikat ja füüsikat tihti ei seostata. Aga kuidas sa saad ettevõttesse insenere värvata, kui sa ise valdkonnast mitte midagi ei tea? Või kuidas saad sa postitada sotsiaalmeediasse infot auto valmimise kohta, kui sul pole tegelikult õrna aimugi, mida selle loomiseks teha tuleb?
"Ma ei kujuta ette, et turundusinimesed saaksid üldse midagi teha, kui nad ei mõistaks, mis me inseneerias teeme. Ka minu juurde on tulnud turundusinimesed eesmärgiga mingit sisu toota ja uurinud minu käest täpsemalt igasuguste teemade kohta," sõnas Kipp, et spetsiifilise info mõistmiseks tulevad baasteadmised kasuks.
“Eelmisel aastal ei olnud mul nii palju aega, et keskenduda sellele, mida software teeb. Turundusosakond suutis oma postitustega teha selle minu jaoks nii kergesti arusaadavaks just tänu sellele, et nad olid endale teema selgeks teinud,” tõi Uiga näite.
Ta lisas, et reaalaineid võib vaja minna ka täiesti tööväliselt. Näiteks kui tahad investeerimisega tegeleda.
“Tegelen enda hobiks investeerimisega. Sellest on päriselt palju kergem aru saada, kui sa mõistad, kuidas mingit graafikud toimivad, kuidas need numbrid seal muutuvad ja mis need trendid on. Neid seoseid on tegelikult igapäevaelus palju, lihtsalt võib-olla me ei mõtle selle peale nii tihti,” sõnas Uiga.
Huvi võib tekkida ootamatult
Kui on aga tunne, et reaalained ikka üldse ei köida, ei maksa kohe pead norgu lasta. Huvi võib tekkida ka hiljem! Uiga tõdes, et gümnaasiumis tundusid talle reaalainete tunnid igavad, teemad ebavajalikud ja viitsimist lihtsalt ei olnud. Ka paistis talle, et tulevikutöös ta reaalaineid ei kasuta.
“Ütlen ausalt, et gümnaasiumi füüsikatundides ma väga palju tähele ei pannud, sest lihtsalt tunnid tundusid mulle nii igavad. Sain gümnaasiumi küll heade hinnetega lõpetatud, aga ega ma mingeid erilisi teadmisi sealt endaga kaasa ei võtnud,” nentis Novella.
“Ka matemaatika oli keeruline. Põhiliselt sellepärast, et ma ei viitsinud, ma ei tahtnud, ma ei tegelenud. Need kõik kolm on väga halvad asjad, mida kooli kohta öelda, aga ma lihtsalt ei samastunud sellega. Ja see on okei. Tagantjärele ma õppisin, aga kui ma oleks koolis sellega rohkem tegelenud, oleks mul hiljem palju lihtsam olnud,” lisas ta.
Kipp ja Uiga rõhutasid, et reaalaineid ei tasu karta © Foto: Simm Paap.jpg)
Neid, kes teavad juba gümnaasiumis väga selgelt, mida nad oma elus teha tahavad, ongi vähe ja selles ei ole midagi piinlikku. Sageli minnakse õppima midagi üldist nagu näiteks majandust või kommunikatsiooni ehk erialasid, mis justkui mööda külgi maha ei jookse ja iga töö juures kasuks võiks tulla. Samas inseneriharidust seostatakse justkui millegi tohutu keerukaga, mida ainult klassi priimused suudavad omandada. Ka Uiga õppis enne inseneeria pisiku avastamist just majandust.
“Hetkel mulle tundub aga isiklikult vähemalt parem variant see, et sa lähed õpid midagi reaalainetega seonduvat – näiteks inseneeriat. Inseneeria erialade põhjal on sul tegelikult võimalik igale poole minna. Sa võid bakalaureuse ära teha ja sealt edasi võid nende teadmiste põhjal teha turundust, töötada mõnel inseneeria erialal või hoopis midagi kolmandat,” jätkas ta.
Ka kannapööret ei tohiks karta. Muutused võivad küll esmapilgul hirmsad tunduda, ent kes ei riski, see šampust ei joo. Kui ikkagi ühel hetkel paistab, et oleks aeg suunda muuta ja rohkem reaalainetega tegeleda, tasub see teekond ette võtta.
“Mitte kunagi ei ole hilja. Kui sind midagi päriselt huvitab, siis vahet ei ole, kui vana sa oled või millega sa oled enne tegelenud, alati on võimalus midagi juurde õppida,” ütles Uiga.
Loo kirjutas Solaride’i PR-tiimi liige Victoria Maripuu.
SolarCar Estonia MTÜ
+372 5117241
Narva mnt 18,
Tartu 51009 Eesti
LHV pank
EE897700771004776685