Solaride’i vilistlane Andres Nöps: ülikool ei õpeta isegi kümne aastaga seda, mida Solaride aastaga

Solaride’i persoonilugude sarjas tutvustame teile täna Andres Nöpsi, kes oli varem Solaride’i elektroonikatiimi juht, ent töötab nüüd suures tehnoloogiaettevõttes arendusjuhina. Andres usub, et just Solaride on tal suures osas aidanud jõuda sinna, kus ta tänasel päeval on.

Huvi inseneeria vastu tärkas Andresel juba lapsepõlves, mil talle meeldis elektroonikajuppidega mängida ja asju lammutada. Näiteks võttis ta tükkideks erinevaid mänguautosid ja raadioid ning pani need siis oma kasuks teistmoodi tööle. Huvi inseneeria vastu aitas ka eriala valida ning pärast gümnaasiumit suundus Andres TTÜ Tartu kolledžisse küberfüüsikalist süsteemitehnikat õppima.

“Otsuse langetasin kuidagi niimoodi, et ühel Tartu Ülikooli teaduskooli kursusel üks tark poiss Johannes Kadak rääkis, et üks uus eriala on tulemas, mis on aga ilgelt raske, nii et sinna ei ole mõtet minnagi. Ja siis nii me sinna koos läksimegi,” muigas Andres, kes tagantjärele tõdes, et õppekava üli raske siiski ei olnud, ent pingutama ja õppima pidi siiski kõvasti.

2020. aasta veebruaris liitus ta ka Solaride’iga, kus temast sai elektroonikatiimi juht. Tõsi küll, esimest korda Solaride’ist kuuldes tundus projekt Andresele liiga pöörane.

"Algul ma olin suht skeptiline. Üks asutaja, Kertu Toompea, käis maaülikoolis tehnikaüliõpilaste seltsis oma planeeritavast leiutisest rääkimas. See kõlas nii sürrilt, et see tundus võimatu. Hiljem kuulsin aga, kuidas Tiit Liivik ka kuskil podcast'is rääkis sellest. Ja siis ma mõtlesin, et, kurat, kui juba Tiit Liivik ka räägib, siis peab asi õige olema,” meenutas Andres.

Andres liitus Solaride’iga 2020. aastal, veidi enne kui koroona ka Eestis võimust võttis © Foto: Jaagup Susi

Solaride oli sel ajal veel lapsekingades – raha ei olnud, ent ambitsioonid ja unistused olid kõigil liikmetel suured. Väljakutsete ees ei kohkutud tagasi ka siis, kui panustada tuli mõnda enda jaoks võõrasse valdkonda ja nii sai Andres käe valgeks ka näiteks fundraising’ut puudutavates küsimustes.

“Mida Solaride'i kogemus mulle õpetas? Mida ta ei õpetanud?! Ma arvan, et seda kogemust on sõnadega raske kirjeldada. See on nagu full stack – kogemus igalt alalt. Näiteks mulle hullult meeldis Solaride’i puhul see, et kõik valdkonnad ja tiimid töötasid koos. Mulle meeldis ka, et Kristel Leif võttis mind kaasa sponsoritega kohtumisele, mis andis mulle võimaluse nii palju näha ja nii paljudelt valdkondadelt õppida. Räigelt äge ja huvitav oli õppida proffide käest, kohtuda ettevõtjatega, kohtude koolidega, kohtuda Tartu linnaga jne,” jagas Andres kiidusõnu.

Solaride’ist sai Andres lisaks kasulikele oskustele ka häid kontakte © Foto: Tiit Liivik

Tänu Solaride’ile jäi ta silma ka oma praegusele tööandjale Bercman Technologies’isile, kes märkas Instagramis inseneeriaga seotud story’sid.

“DM-ist sai asi alguse, nad kutsusid mind külla omale ja ma käisin mingi kolm või neli korda neil külas, rääkisime juttu ja nii ta läkski,” meenutas Andres. “Nad kutsusid mind kohe sellisele ametipostile nagu arendusjuht. Mulle meeldibki mõelda, leiutada ja suurelt unistada, nii et räigelt hästi sobis see koht mulle.”

Bercman Technologies pakkus Andresele arendusjuhi kohta © Foto: Instagram

Töösse sisse elamine läks tänu Solaride’i kogemusele märksa hõlpsamalt kui ehk muidu oleks läinud, sest kõik Solaride’is omandatud teadmised ja oskused läksid ka uuel ametikohal kasutusse.

“Need Solaride'i kogemused läksidki täpselt otse kümnesse,” tunnistas Andres. “Ma arvan, et Solaride'i kogemus on tõesti väga praktiline. Need mentorid, kes meid välja koolitasid – Tiit Liivik, Tõnu Samuel – mega suured tänud neile. Ma arvan, et ülikoolis ei õpi kümne aastaga ka sama asja ära, mis me Solaride'is ühe aastaga õpime.”

Lisaks oma põhitööle arendusjuhina tegeleb Andres ka elektrilise surfilaua ehitamisega, mis praegu on tema jaoks lõbus projekt, mille kallal nokitseda, kuid millest ühel hetkel võiks ka äri välja kasvada.

“Alati on tagasilööke, aga alati on ka edasiminekuid ja asi hakkab vaikselt valmima,” kirjeldas Andres elektrilise surfilaua loomise protsessi. “Iga päev mõtleme, et kunas saab juba proovisõitu teha, aga siis leiame jälle mõne asja, mis vajab täiustamist. Ma arvan,et iga projektiga ongi see, et ta algul tundub üsna lihtne, aga siis mida rohkem sa teed, seda rohkem sa näed, et see on keerukas. Selle surfilaua puhul on keeruline, et see peab olema väga võimas ja täiesti veekindel. Üliraske ongi teha nii veekindlat asja, et sinna mitte midagi sisse ei satuks. Ehk surfilaual on nagu üks üks dimensioon Solaride'i autole lisaks – see peab olema täiesti veekindel ka veel.”

Elektrilise surfilaua loomisesse on Andres kaasanud ka teisi solaridereid © Foto: Instagram

Kuigi Andres ise on nüüdseks Solaride’i ridadest lahkunud, innustab ta siiski kõiki teisi Solaride’iga liituma. Siit saadud kogemused ja kontaktid on miski, mida ta alati hindama jääb.

“See annab sulle selle enesekindluse teha midagi oma kätega. Ja see enesekindlus avab sulle väga palju uusi väravaid. See, et sa ei karda enam eksida ega riskida, vaid sa julged teha ägedaid asju. Ma arvan, et elu võti ongi see julgus katsetada ja proovida,” ütles Andres.